Mati Kaalu hea päev

Nagu eelmine kord kirjutasin, läksin Tallinna Loomaaia jaoks koaalasid püüdma. Otsimisele läks küll natuke aega kuid vaev tasus ennast ära. Olles teinud meeldiva 4-tunnise jalutuskäigu (või siis poolmatka) Noosa rahvuspargis, mis sisuliselt on üks suur ja roheline vihmamets, jõudsin tagasi alguspunkti ning kaotanud juba lootuse koaalaga sõpsida. Aga nagu ikka tihti siin Aussis, astub viimasel hetkel lavale keegi tundmatu, kes ulatab sulle naeratades kuldvõtmekese. Seekord oli selleks vana kiilakas Kreeka emigrant, kes elab Melbourne’is ja oli tulnud Noosa’sse puhkama. Olles näinud, kuidas ma meeleheitlikult kaela kangutades puu otsa vahin, tuli ta rõõmsalt kraaksatades uurima, kas otsin koaalasid. Olles pidanud maha väikse paariminutilise vestluse meie kodumaade jäägitu sõpruse ja vastiku nõukogude võimu teemadel, näitas ta lõpuks kätte ka sihtpunkti, kus kõige tõenäolisemalt neid imepäraseid pikaküünelisi elukaid võib kohata. Änd vuala! Paar minutit otsimist ning seal ta istuski :)

Olen nüüd ametlikult üks väheseid, kes Austraalias (kaasa arvatud kohalikud) on seda imepärast ning haruldast loomakest näinud oma silmaga. Pretty cool, ey?

Loodusest veel rääkides, siis täna siin Maroochydore’i rannast tagasi hosteli poole liikudes läbisin ilusa rohelise eramute rajooni. Seal kädistasid puude otsas ilusad kirjud papagoid, no tõsiselt sellised värvikirevad noh. Kahjuks polnud mul täna kaamera kaasas aga kindlasti paar pilti saab neistki. Nii kauaks aga üks tavalinnu eksemplar, keda siin kohtab sama tihedalt kui meil...no ütleme siis näiteks Metsvinti. Küll aga on tal täiesti imepärane lauluhääl. Noosa vihmametsade vahel oli loomulikult linnulaulu spekter ikka vääääga lai. Kriuksumisest kuni jazz-harmooniateni välja (no kidding!). Ja metsa all lasid ringi kalkunid, ainult võta ja grilli.

Täna siis, nagu ennegi mainitud, maabusin 40km Noosa Headsist allpool, Maroochydore’is. Hetkel tundub, et plaan jõuda hoopis paarsada kilomeetrit allpool asuvasse Byron Bay’sse, väikse vahepeatusega Brisbane’is. Loodan seal äkki saada väikse kickstarti enda sukeldumiskarjäärile. But you never know in here...

Ööbimine korraldatud sellises toredas hosteli ketis nagu YHA, mis siin on praktiliselt sünonüüm backpackerite ööbimiskohtadele. Ja õigusega, kuna nad ikka teavad jube täpselt, mis meiesugused vajavad. Isegi habemeajamisvaht on ühiskasutusega dushi- ja tualettruumides olemas. Ja täna õhtul sai puhkeruumis tasuta jäätist. Öö sellises hostelis maksab umbes 30$ per nase, mis eesti rahas on 270 krooni. Pole üldse paha, ma ütleksin. Seltskondlikuks pole jõudnud veel hakata, endagagi piisavalt tegemist. Küll jõuab.

Austraalia number on nüüd olemas ja Eesti oma välja lülitet. See on: +61451502268 ning sinna saab sõnumeid täitsa edukalt saata. Ning eriti imepärane on see, et kõne Eesti tavatelefonile selle mobiilinumbri pealt maksab – hoidke nüüd hinge kinni – 70 eesti senti minut!!!!! :D ja mobiilile 4.50 minut (kusjuures Austraalia sisesed kõned on 2 krooni minut). See on umbes sama, nagu eesti tavatelefonilt mobiilile helistada. Beat this, Tele2! :D

Gekko siristas just akna taga. Time for bed...