Officially Oz'd

Nonii härrad ja prouad. Oz on nüüd ametlikult Austraalias. Eile hommikul puutusid lennuki kummid vilisedes Coolangatta lennujaama maandumisrada, olles enne teinud väikse detour'i mööda rannikuäärseid paradiisirandu. Kui tolliprotseduurid läbitud (ilma, et midagi kaotsi oleks läinud), sõitsin Coolangatta lennujaama, et koos Liisaga bussi peale istuda, et 5 tunni pärast leida endid sellises splendid kohas nagu Noosa Heads. Asub see vihmametsadest ümbritsetud maapealne paradiis umbes 200 km Brisbane’ist põhjapool ranniku ääres. Kuna maabusin pimedas, siis esmamulje jäi lühikeseks. Esimesena jäid silma kallid hinnad nii poes kui restoranides. Mitte, et Austraalia muidu oleks mingi odav maa aga kuna Noosa on suhteliselt kõrgema klassi suvituspiirkond, siis on röövlipraad vastava hinnaga. Õnneks on siin minusuguse backpackeri jaoks siiski samuti mõeldud ning koaalade ja krokude kaisus öösel magama ei pidanud.

Hommik käes, vaja endale uus ööbimiskoht leida, kuna eelmine oli fully booked. Selle peale läks 2 tundi ära aga no probs, mate (nagu kohalikud ette ja taha armastavad öelda), there’s plenty of time for sun’n’surf. Ning just randa ma enda varbad suunasingi. Oh jahhhhh…. Rannad siin on ikka noooooo, überblingengestrudelmudelfriedelsuper ilusad. Panen ühe pildi ka, et suu vesisemaks saaks. Ja siin pole surfilauda vajagi, et surfata. Lihtsalt tõmba enne suurt lainet kopsud õhku täis, paar ujumisliigutust ning laine teeb juba oma töö. Chillraid 15-20 meetrit garanteeritud :D

Lainetes möllatud, tegime kiire jalutuskäigu Noosa National Park’is, mis on midagi taolist, nagu meil Lahemaa rahvuspark ainult et 10 korda Lahedam. Pärast naised infopunktis rääkisid, et seal pidavat iga 100nda puu otsas chillima Koaalad. Homme lähen nendega siis ka tutvust tegema. Tuleb lihtsalt see 100s üles leida, puud natuke raputada ning postitada Mati Kaalule, kes kindlasti hea meelega enda loomaaeda paar eksemplaari üles seab. Fingers crossed, mates!

Täna siis hallo viin, pidu juba hosteli ümber käib. Üldse on Aussid oma loomult sama sotsiaalsed nagu Savisaar enne valimisi. Kohe hüppavad juurde, hakkavad pärima, mis värk on ja kust kohast sa oled pärit ja muidugi “No worries, mate” :D Rummi ostsin õnneks odavalt Kuala Lumpurist kaasa, katsun säästlikult hakkama saada. Ja no kes neist hosteli reeglitest, et oma jooke ei tohi juua, ikka kinni peab :D

Järgnevad plaanid ka natuke rohkem tsementeerumas – ikka edasi põhja poole. Frasier Island vajab hädasti mu põhjamaalikku jalajälge enda valgetel liivarandadel. Aga ujumine sealkandis on keelatud, kuna haid ja krokud on seal näljased (loogiline ka, kui valgel inimesel seal ujuda ei lasta). Mis puutub veel flooratfaunat, siis siin on öösiti sellised helid akna taga, nagu keegi oleks National Geographicu screensaveri mulle unenägudesse installeerinud. Pilt jookseb, heli taustal…

G’d'evening and g’night!