Time to cool down

Just nii ongi. Täna on esimene VABA päev pärast 31 päeva kestnud totaalfenomenaalset tööorgiat. Kokku siis 31*14=434 tundi straight up, väikeste unepausidega. Päris põrutav kogemus, pean tunnistama. See kõik poleks olnud võimalik, kui ümberringi oleks kõik teised olnud laiskvorstid ja lohed aga see ikka uskumatu, millise energia ja paueriga kõik laeval toimetavad. Pidev võitlus aja ja lollusega, välkkiired lõunad ja konstantne ajuragin on vist see, mille nimel need inimesed elavad :)
Neist 31st päevast olin suure laeva peal kokku 23 ning kokku sukeldusin selle aja jooksul 24 korda. Mõnede arvates vähe, kuid see-eest panin rõhku kvaliteedile - väga ilusad sukeldumised olid. Viimased 5-6 päeva pandi mind sukeldumis- ja snorgeldamisbriifinguid läbi viima. Kuigi mul avaliku esinemise kogemust juba nagu oleks, on inglise keeles spetsiifilise teksti lahtiseletamine päris paras pähkel kuid nüüdseks on juba täitsa iisibiisi see. Seda enam, et homme hakkab mul pihta Dive Control Specialisti koolitus, mis algab kõigepealt kolme 5-päevase algajate sukeldujate kursuse läbiviimisel instruktori assisteerimisega. Kuigi kursuse viib läbi instruktor, on mul päris palju vaja klientidega suhelda ja neid aidata. Kui kolme päeva pärast laevale läheme kursusega, olen kõigil sukeldumistel samuti kaasas - seega pääris palju sukeldumisi. Ühe sessiooni kohta pidavat olema kuskil 10 sukeldumist. Kolm sessiooni - 30 :)
Samas tuleb päris palju õppimist ja kodutööd ka teha. Materjali, mida läbi lugeda, on ise juba 150-200 lk. Paljud on alustanud juba töötegemise kõrvalt, kuigi aega selleks eriti pole. Mina jõudsin kolmandiku ainult läbi töötada, seega palju järgi vaja teha.
Inimsuhted on siin ka päris huvitavad. Nii näiteks sain teada enda tööperioodi lõpupoole, et mul on väikestviisi hüüdnimi tekkinud - DC (Double Check), kuna ma pidevalt harjumuspäraselt kontrollin, kas kõik asjad on korras, balloonid täidetud ja reeglitepäraselt kinnitatud, sukeldumistekk puhas ja korras jne. Nüüd siis tuli aga välja, et ma olen sellega päris mitmeid TDC-d välja pahandanud, kuna nad võtavad seda isiklikult, nagu mina kontrolliksin nende töötegemist, olles samas ise ka TDC. Eks ma mingil määral mõistan neid kuid eks see ongi võib-olla mingi põhjamaa töökultuuri erinevus, et mina olen harjunud tegutsema eesmärgi nimel - antud hetkel, et kõik sujuks probleemideta ja oleks korras, teised aga tahavad lihtsalt ENDA tööd hästi teha. Igatahes tõmbasin ennast tagasi paar viimast päeva ja vastav tulemus oli ka käes. Varahommikul laeva ühelt sukeldumiskohalt teise liikudes unustas verivärske TDC ohutuspeatusreelingu vette (selle küljes riputakse, kui sukeldumise lõpus tehakse ohutuspeatust). Samas ei tohiks mootori käies mitte midagi vees olla, vastasel juhul võib see sõukruvid pekki keerata. Igatahes lõugas kapten selle peale pääris pikka aega, sõimas kõik laeva meeskonna üksipulgi läbi ja päris paljud veeretasid süü minule, kuna ma ei kontrollinud noore algaja tegemisi, olles samas ainus peale tema, kes sukeldumistekil samal ajal oli. No tänksälot, nokk kinni, saba villi...
Igatahes olgu kuidas on - nüüd on elu oluliselt lihtsam. Ja mis kõige lahedam - MUL ON JÄLLE PRIVAATSUST ELUS! Nimelt kolisin nüüd hostelist ära ja jagan 4 teise laheda inimesega ühte suurt korterit. Igaühel oma privaatne tuba. Maja ise väga heas korras, puhas ja kõikvõimalike mugavustega. Asukoht kohe suure shoppingtsentrumi taga, lähedal nii klubidele kui kõigele muule tähtsale. Kuramuse hea tunne on ikka, kui saad jälle omaette toas chillida, olin selle tunde juba ära unustanud selle pooleteise kuuga. Ja voodi on suur... :D
Eile siis lasin lipsu lõdvaks ja läksin kogu meeskonnaga (kes maal hetkel) ja viimase nädala jooksul laeval viibinud reisijatega välja. Kokku oli meid vähemalt 30 ja see oli kahtlemata parim pidu alates kodunt lahkumisest. Sellist meeleolu ja mürglit on muidugi raske sõnadega edasi anda ;) Samuti olen suutnud ennast ka inglise keeles piisavalt palju kodustada, et eesti peent huumorit edasi anda jälle. Vahepeal oli see päris keeruline, kuna sõnavara polnud piisav. Seeläbi juba päris mitme ajutiselt siin viibiva neiu numbrid käes ja üldse on sotsiaalne võrgustik hakanud päris tugevalt laienema pärast seda, kui laeval briifinguid ja otsest klientidega suhtlemist hakkasin praktiseerima. Paljud ju linnas pärast seda enivei pidutsemas ja lihtsam kohe jutule saada :)
Ajakava järgi olen jõulude ajal laeval kursusega kuid uuel aastal on mulle ainukesena antud 5 vaba päeva. Nüüd peaks mõtlema mingi laheda tegevuskava välja, kuidas need ära kasutada. Aasta kolm viimast ja uue 2 esimest päeva on vabad - see on luksus, mida siin paljud kadestavad. Üks mõte liikuda selleks ajaks põhjapoole dzhunglisse. Ja kindlasti plaanis paari vaba päeva jooksul ära käia ka kohalikus TOP3 kuuluvas sukeldumiskohas - vrakil Yongala. Päris mitu instruktorit on avaldanud soovi kaasa tulla, kuna seal vaja kogenud buddy't, vastasel juhul võidakse sulle määrata mingi algaja päss, kes imeb kogu õhu 15 minutiga ära ning pead temaga koos pinnale tulema. No way, hose! Kui minna, siis kindlasti enda teada tuntud buddy'ga :)

Ahjaa - leidsin nüüd kaalu siin ka. Alates kodunt lahkumisest (92 kg) olen ära põletanud 5 kg... :)

Suhtlemisteni, kullakesed. Olen nüüd rohkem jälle online :)