Iga asi leiab ükskord oma lõpu

Jep. Minu viimane reis laeval Kangaroo Explorer on nüüdseks läbi saanud. Nüüd jääb ainult Dive Control Specialist teooriakursus lõpetada ja sooritada eksam ning õige pea peaks litsents käes olema.
See oli üks kuramuse vinge lõpp kogu asjale. Kokku 3 päeva jooksul 11 sukeldumist. Sisuliselt olin vees iga kord, kui võimalus tekkis. Kõik instruktorid teadsid, et tegu mu viimase reisiga, seega polnud kellelgi küsimustki, kes sertifitseeritud sukeldujaid vee all juhendab ning keda saata parimates sukeldumispaikades väikse paadiga teisele poole riifi eksklusiivsukeldumist läbi viima. See oli mu viimane sukeldumine ning seni üks kõige meeldejäävamaid. Seda enam, et polnud seal kunagi enne sukeldunud kuid tõin kogu grupi sellegipoolest otse laeva tagasi, olles enne seda avastanud paar tunnelit, kust grupp edukalt läbi viia. Kui pinnale tulime laeva taga, oli rahulolu grupil täiesti taevani ning õhtul endale õlut ostma ei pidanud :D
Loomulikult teostasin ka kõik traditsioonilised lõpetamisaktsioonid - Öösel kella 12 paiku hüppasin keset pidu padualasti laeva katuselt vette, umbes 15m vabalangust ning perfektne maandumine. Umbes pool tundi hiljem tuli siis öösukeldumine selle sõna otseses mõttes. Seekord jätsin teiste mugavuse mõttes siiski alukad jalga. Tegu oli muidugi selles osas vastutustundetu sukeldumisega, et mul ikka paar õlut oli juba naha vahel aga samas nii kui pea vee alla kadus, kolis Hr.Kainus katuse alla ning kõik oli kontrolli all. Pealegi oli see Trip Director, kes mul vette käskis minna, et saaksin kogeda, kuidas käitun vindise peaga vee all, juhuks kui vaja näiteks kadunud sukeldujat keset pidu otsida. Ehk siis kogemus jällegi :D Väike segadus tekkis muidugi siis, kui üks meeskonnaliikmetest otsustas vee all purjus peaga, et tema tahab nüüd soolosukeldumist jätkata kuid kuna ta unustas enda lambi kaasa võtta, siis krabas ta mu sukeldumiskaaslase oma ning pistis punuma. Ma algul ei saanud aru, mis värk on ning panin talle lestade välkudes järele, kuna kartsin et äkki on kutt lämmastikulaksu saanud. Päris korralik tagaajamine oli, enne kui ta kätte sain. Tükk aega jagelesime käte abil seal vee all kuid lõpuks, kui veerand õhku veel järel oli, käskisin tal resoluutselt üles minna või muidu jääb üksi. Jätsin ta sinnapaika, otsisin enda lambita kaaslase üles (kes õnneks tuhises mulle järele) ning viisin ta tagasi laeva, hoides samas jobul silma peal. Lõpuks tuli ta üles ning sai päris tugeva peapesu trip directorilt. Jälle hea kogemus muidugi...
Igatahes on mul nüüd naha vahel 121 sukeldumist ning kõrini ei saa kohe kuidagi. Otsustasin selles osas midagi ette võtta ning läbi uskumatu vedamise nihverdasin ennast nüüd alates 28. Jaanuarist sellise laeva peale, mis sõidab siit Cairnsist 450 km põhja poole tõeliselt eksklusiivsete sukeldumiskohtade kanti, kus elutsevad sõna otseses mõttes Volkswagen Golfi suurused tursad ja paarkümmend haid ümber sinu tiirutamas on täitsa tavaline nähtus. Firma nimi on Mike Ball Expeditions (www.mikeball.com) ning tegu on siinse TOP1 sukeldumisfirmaga. Laev on luksuslik ning tavareisija maksab nädalase reisi eest umbes 25000 krooni. Mina aga töötan seal laeval Divemasterina ning sukeldumisteki abilisena 2 nädalat tasuta, sukeldudes vähemalt 2 korda päevas, kui mitte rohkem. Eriti vinge on see, et teised, kes uurisid seda võimalust, said vastuseks, et esimene vaba võimalus on alles Aprillis. Ma ei tea, kas mul lihtsalt vedas või mängis siin rolli asjaolu, et panin avalduse soovitajaks oma praeguse tööandja, kes siis minu eest paar head sõna poetas.
Samuti on hetkel paar rauda tules, et saada mõne luksusjahi peale, mis kruiisib Austraalia, Vanuatu, Uus-Kaledoonia, Paapua Uus-Guinea ja Soolomoni saarte piirkonnas. Kui see plaan õnnestuks, oleks mu elu unistus tõenäoliselt täitunud. Fingers crossed...
Muidu sajab siin aga juba neljandat päeva tugevat troopilist vihma ning tänavad on üle ujutatud. Eile üritasime väikest barbikjuud pidada kuid pärast ülemiste järve täit vett, mis 5 minutiga taevast alla sadas, loobusime plaanist. Vihmaperioodil on üpris raske enda tegevusi planeerida, seega jätkan lühikeses perspektiivis kaootilis-pragmaatilist joont ning säästan raha :D
Näpud sügelevad päris enda sukeldumisvarustuse järele aga enne, kui järgnevad plaanid selged, peab emotsioone taltsutama.

Vee all näeme, kogred!