Officially Oz'd

Nonii härrad ja prouad. Oz on nüüd ametlikult Austraalias. Eile hommikul puutusid lennuki kummid vilisedes Coolangatta lennujaama maandumisrada, olles enne teinud väikse detour'i mööda rannikuäärseid paradiisirandu. Kui tolliprotseduurid läbitud (ilma, et midagi kaotsi oleks läinud), sõitsin Coolangatta lennujaama, et koos Liisaga bussi peale istuda, et 5 tunni pärast leida endid sellises splendid kohas nagu Noosa Heads. Asub see vihmametsadest ümbritsetud maapealne paradiis umbes 200 km Brisbane’ist põhjapool ranniku ääres. Kuna maabusin pimedas, siis esmamulje jäi lühikeseks. Esimesena jäid silma kallid hinnad nii poes kui restoranides. Mitte, et Austraalia muidu oleks mingi odav maa aga kuna Noosa on suhteliselt kõrgema klassi suvituspiirkond, siis on röövlipraad vastava hinnaga. Õnneks on siin minusuguse backpackeri jaoks siiski samuti mõeldud ning koaalade ja krokude kaisus öösel magama ei pidanud.

Hommik käes, vaja endale uus ööbimiskoht leida, kuna eelmine oli fully booked. Selle peale läks 2 tundi ära aga no probs, mate (nagu kohalikud ette ja taha armastavad öelda), there’s plenty of time for sun’n’surf. Ning just randa ma enda varbad suunasingi. Oh jahhhhh…. Rannad siin on ikka noooooo, überblingengestrudelmudelfriedelsuper ilusad. Panen ühe pildi ka, et suu vesisemaks saaks. Ja siin pole surfilauda vajagi, et surfata. Lihtsalt tõmba enne suurt lainet kopsud õhku täis, paar ujumisliigutust ning laine teeb juba oma töö. Chillraid 15-20 meetrit garanteeritud :D

Lainetes möllatud, tegime kiire jalutuskäigu Noosa National Park’is, mis on midagi taolist, nagu meil Lahemaa rahvuspark ainult et 10 korda Lahedam. Pärast naised infopunktis rääkisid, et seal pidavat iga 100nda puu otsas chillima Koaalad. Homme lähen nendega siis ka tutvust tegema. Tuleb lihtsalt see 100s üles leida, puud natuke raputada ning postitada Mati Kaalule, kes kindlasti hea meelega enda loomaaeda paar eksemplaari üles seab. Fingers crossed, mates!

Täna siis hallo viin, pidu juba hosteli ümber käib. Üldse on Aussid oma loomult sama sotsiaalsed nagu Savisaar enne valimisi. Kohe hüppavad juurde, hakkavad pärima, mis värk on ja kust kohast sa oled pärit ja muidugi “No worries, mate” :D Rummi ostsin õnneks odavalt Kuala Lumpurist kaasa, katsun säästlikult hakkama saada. Ja no kes neist hosteli reeglitest, et oma jooke ei tohi juua, ikka kinni peab :D

Järgnevad plaanid ka natuke rohkem tsementeerumas – ikka edasi põhja poole. Frasier Island vajab hädasti mu põhjamaalikku jalajälge enda valgetel liivarandadel. Aga ujumine sealkandis on keelatud, kuna haid ja krokud on seal näljased (loogiline ka, kui valgel inimesel seal ujuda ei lasta). Mis puutub veel flooratfaunat, siis siin on öösiti sellised helid akna taga, nagu keegi oleks National Geographicu screensaveri mulle unenägudesse installeerinud. Pilt jookseb, heli taustal…

G’d'evening and g’night!

Guano Lumpur vol 2

Täna siis jõudsin ka kesklinnas ära käia. And what a shitdump it is...
Magamatus ja väsimus otsustasid ennelõunal endi jõud minu kõhus ühendada ning korraliku simmaniduo maha pidada. Seega endiselt ainult hommikusöögi peal ning isu pole. I wonder if it's a good thing :)
Aga linn ise on paras kontrast. Algul bussiga linna sisse sõites tundus kõik kuidagi ilus ja roheline, ümbritsetud vihmametsa ja kiirteede harmoonilise sümbioosiga. Kõrvuti seisavad sajanditevanuse parnassi müürid ning klaasmoniliitne panganduspühamu. Samas nii kui jõudsin KL Sentral stationisse, selgines pilt oluliselt. Nagu tsement nende ehitiste vahel, on tänavad kaetud rõveda mustuse ja tolmuga. Ning sarnaselt hoonete kontrastile tungivad ka ninna vaheldumisi orientaalsed lõhnaküünla ning sulfuraalsed kompostihunniku aroomid. Ning üpris paljud kohalikud kannavad üldsegi näomaske. Ma pole päris kindel, kas mu vaktsineerimised enam kehtivad... :P
Otsustasin monorail'iga sõita ringi aga ilma Petronas Toweriteni jõudmata otsustasin ühel hetkel sellest kloaagist uttu tõmmata. Punkti pani kogu asjale tõsiasi, et 6-korruselises hüpersuures IT-kaubamajas KL kesklinnas ei müüda ühtegi ekspemplari ID-kaardi lugejatest. Meil saab seda osta Säästumarketistki :D
Seega pangaülekanded peavad veel ootama oma aega. Vabanda, kulla SMS-Laen :)

4 tunni pärast edasilend Gold Coastile, kus mind ootab juba ees Päike :)

Aga eks otsustage ise :)

Guano Lumpur ehk 384 km ekvaatorist põhjas

Jassoo. No igatahes maandusin 3 tundi tagasi Kuala Lumpuri KLLC lennuväljal, kõik ilus ja tore. Ning nii, kui ülejahutatud lennukist välja astud, lööb 94%line õhuniiskus 25 kraadises mahlas otse näkku. Ma ei imestaks, kui mu sukeldumiskell oleks selle peale hakanud minuteid lugema :D
Muidu AirAsia igati vinge firma. Sellise hinnaga sellise lennukiga lennata on tiptop. Toit hea (prepaid), istmevahed suuremad, kui SASil ning 90 lisakrooni eest saad veel kõige viimaste filmidega laetud meediapleieri ka. Sama asja eest maksad SAS lennukil (lennupileti sees siis muidugi) 1000 krooni vist. Nii et thumbs up! Ainult et lennukis oli külm ning nagu naksti, sai tekki OSTA :P aga jäin ellu.
Nüüd siis KLLC lennujaama lähedal Tune hotellis. Jällegi superbargin. 350 krooni eest öö tuba, mis on küll imetilluke (põhimõtteliselt voodi ja dušinurk) aga väga heas korras. Ümberistumiseks täiesti viimase peal variant. Paar pilti ka:








Ainus jama seisneb selles, et Londoni aja järgi on kell alles 15:32 ja mul pole üldse und :D

Homme lähen siis linna peale. Õhtul lend edasi hüpikhirvede ja nende hüperseksuaalsetest küülikutest sõprade maale. Plaan jõuda reede õhtuks sellisesse chillout kohta nagu Noosa Heads. Hostel igatahes kinni pandud juba.

Prääks!

Teele-teele kurekesed!

Järjekordne reisiblogi. Üks mustmiljonist. Mõtlesin siia iga kuu aja tagant kirjutada, et "Olen jätkuvalt elus" kuid Egon ja Valter-Egon pressisid ikkagi rohkem välja. Fotomaterjali leidub enivei, seda kleebin blogi seinad täis :)

Esimene sissekanne siis Londonist, South Kensingtoni linnajaost. Õhtul kell 23 läheb lend Kuala Lumpuri poole. Eelmisel nädalal sai siis viimase hetke otsusena käidud punasel merel sukeldumissafaril, mille pildid ja videolõigud lükkan varsti siia samuti üles. Kiire kokkuvõttena siis:

Logitud sukeldumisi: 20 (kokku siis tänaseks 71)
Pikim sukeldumine: 1 tund ja 8 min
Veetemperatuur: 29 kraadi
Nähtavus: keskmiselt 30 m
Suurim sügavus: 50,4 m (omal riisikol, ya)
Lämmastikunarkoos: siiani veel kestab
Suurim elamus: Öösukeldumine 3 Manta Ray'ga
Järjekorras järgmine elamus: Delfiinide seksorgia (vaatleja roll õnneks)
Parim inside joke: Chicken Diver / varieeruvalt ka Chicken Dive Master
Halvim elamus: Karvajalad ei suutnud enda karvaseid näppe rahakottidest eemale hoida

Kuigi haide konsentratsioon oli oluliselt väiksem tänu supisoojale veele, jäi neidki siiski silma ette. Hambumust seekord siiski kontrollida ei jõudnud...

Londonist eriti palju rääkida pole mõtet. Siin on nii paljud juba käinud :P

Next stop - Kuala Lumpur (tõlkes Räpane Rotipesa)

Adios, amigos! G'Day mates!